hispaania keele mitmuse asesõnad

mängin hispaania keele ettevõtmise ideega.
leidsin raamatukogust kolm õpikut oma laua peale.
mõnikord sirvin.
oleks vaja ideid, kuidas ennast sirvimisest edasi saada.

igatahes esimene leitud huvitavus:
kui hispaania keeles on mitmuse asesõnad sooga määratud nosotros/nosotras, vosotros/vosotras, ellos/ellas -- siis kas see mõjutab ka kogu sotsiaalset käitumist?
kuidas nad räägivad segakonnana (mees- ja naiskonna vahepealne) tegutsedes?
"meie otsustasime...", "nad läksid sealt edasi..."

või nad oma sotsiaalse käitumisega välistavad need keeleliselt raskelt väljendatavad olukorrad?
et mehed ongi omaette kampades, sest selpuhul saab meessoost "meie" sõna kasutada.

et kui koos on erinevast soost isikud, siis ei saa sõnaga "meie" väljendatavat üksmeelt mingil juhul tekkida?

eesti keeles pole sugudevahelist eristamist üldse. pole soolisi asesõnu, nimisõnadel pole sugu.

aga mida kauem ma olen salsa tantsimisega seotud olnud, seda enam ma näen, kuivõrd kitsas kanal on jäetud sugudevahelise suhtlemise jaoks.

kui vanasti oli perekond selline ainus sugudevahelise suhtlemise tingimus, siis praeguses emantsipeerunud maailmas pole see enam kohustuslik.

vägagi palju on inimesi, kes kasvavad oma kaaslastest lahku ja kasvatavad lapsi üksi.
palju on ka inimesi, kes algusest peale kasvatavad oma lapsi üksi.

ja need lapsed on sel juhul üldiselt üksikud. neil pole vastassoost õdesid/vendi. neil pole ka vanemate näol sugudevahelise suhtlemise eeskuju.

sellistest inimestest võivad kasvada vastassooga suhtlemise tõrkega inimesed.
õnneks on olemas salsa.

oilpulling -- õliga mürgid kehast välja

hommikul ei söö ja joo enne midagi, vaid võtad teelusikatäie õli ja hoiad 20 min suus. liigutad keelega aktiivselt, et õli pääseks igale poole.
pärast sülitad õli välja ja loputad suud sooja kergelt soolase veega.

kõige parem on külmpressitud õli. seesami õli on pehmema toimega ja hea alustuseks. oliiviõli on tõhusam, aga alustada sellega ei soovitata. kookoseõli on sellele lähedane, lihtsalt meeldivama maitsega.
sool võiks olla meresool.

halb hingeõhk, peavalud, igemehaigused, maksaprobleemid, naistehaigused jne. -- lihtne meetod enda elu oluliselt paremaks muuta.
asjast pikemalt siin: oilpulling.com

kiri 2

kuna enesemuutmise teema on minu jaoks keskne, siis olen nii palju näinud iseenda ja tuttavate/sõprade puhul allajäämist meie põhilisele vaenlasele -- Inertsusele.
asjad, mida sa saad aru, et on vaja teha, on vaja teha kasvõi millimeetri võrra. ja kohe.
me kõik oskame suurepäraselt delegeerida oma ülesandeid ühele teisele isikule -- Tuleviku Minale. seal, tulevikus ta teeb selle kohe kindlasti ära.
ja siis kui tuleb see hetk asju teha, siis me tunneme, et meile on see KOHUSTUS kaela veeretatud ja asjad, mida oleks hoopis rõõmsam teha, on äkki KOHUSTUSED ja me oleme nende orjad.

seega ma soovitan sul kasutada nende jooga-harjutustega sama taktikat, mis 5 tiibetlase harjutuse puhul soovitatakse -- alusta kõigi harjutuste ainult kolm korda tegemisest. või siis veidi rohkem. 48 on minu lemmikarv ja sinna võibolla on sul liiga kurnav jõuda. ja kindlasti pole vaja seda, et sul nende harjutustega kaasneks sundimise ja kurnamise ja ebameeldivuse tunne.
sa pead ennast hästi tundma. kehale meeldib liikuda ja ta on tänulik, kui sa tegeled temaga, kui sa hoolid temast.
ta on sinu kõige lähem kaaslane terve elu. ta vajab liikumist.

(kui saad aega, siis võiksid selle "5 tiibetlase" raamatu raamatukogust või tuttavatelt laenata.
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/nooruse_allika_iidne_saladus_viis_tiibetlast/36764
see on väike raamat, loeb paari tunniga läbi. aga see on vägagi motiveeriv tekst. hm, mul peaks ka see raamat kodus olema -- kui just pole kuskil laenuks väljas)
siin on ka 5 tiibetlase harjutused õigesti tehtuna:
http://kosmilinetervendus.edicypages.com/kosmiline-tervendus/5-tiibetlast-joogaharjutused
need vahepealsed hingamisharjutused harjutuste vahel pole kohustuslikud. ma täna hommikul vaatasin kella -- kogu 21 korda iga harjutuse tegemine võttis alla 6 minuti aega. ok, ma olen seda ka kuu vähem kui 4 aastat teinud.

põhiline sõnum aga on -- JÄRJEPIDEVUS. tee, palju saad. aga tee seda iga päev.
tee kasvõi moepärast, aga seda tegemise tunnet on vaja alal hoida.

sa ju pesed hambaid? see on samuti õpitud vajadus. samamoodi saab nende harjutuste tegemist õpitud vajaduseks kujundada.

kehal on pärast hea olla.

kiri

tere,

uurisin su probleemi kohta täpsemalt. minu tütar on mitmeid perioode käinud taastusravi treeneri Inessa juures, keda ta kõrgelt hindab.
ta mingi aeg tagasi käis isegi loengute vahepeal ühest linna ostast teise, et osaleda ta grupis.
Inessa on väga asjalik, ta teeb ka väga hästi massaži. tema grupid käivad vastavalt kaebuse isepärale koos. grupid on 4-5 inimest ja ta tegeleb tõesti individuaalselt inimestega. ma lihtsalt kõrvaltvaatajana näen, et tütar on temast tugevalt inspireeritud, teeb kodus igasuguseid spetsiaalseid harjutusi, on positiivselt häälestatud.
ma ei tea, kas Inessa kuskil mujal ka teeb gruppe, aga muidu on neil taasusravi grupid Lasnamäe polikliinikus Punasel tänaval.
taasturavi admini telefon on 605 06 37.
temale räägi selgelt ära, mis sinu problem on, siis ta oskab sind vastavasse gruppi määrata. grupp on hea asi ka sellepärast, et te olete siis võitluskaaslased, saate üksteise edule kaasa elada ja omavahel ideid vahetada.
ühe korra hind on 5€, 10 korda 41€.
kui tahad tasuta saada, siis pead oma piirkonna taastusravi arsti vastuvõtule registreerima. selleks tuleb vist kõigepealt perearstilt saada suunamine jne. -- ühesõnaga palju paberimäärimist ja taastusravi arstile on pikad järjekorrad.
aga sa pead saama ennast kohe tegutsema.
kui sa ei tee esimest sammu, siis sa jäädki lohisema.
aga siin on aeg ja koht midagi ette võtta. ja see oli tubli, et sa tulid endale salsast muljeid saama (jutt on iga reede toiuvast üritusest REEDE). salsa on täiega psühhoteraapia. väga paljud inimesed on selle läbi ennast uueks ja ellu tagasi saanud. aga sul on vaja eelnev töö teha. sõber rääkis, et sa oled kunagi flamenkot teinud. seega sul on mingid mõistmised olemas. aga saa enda rüht kõigepealt korda. see on oluline.

mainisid depressiooni. see on meie maailmas paraku päris tavaline nähtus. ja et meie keha on tervikuna meie teadvusse kaasatud, siis psüühilised pinged väljenduvad ka kehalistes pingetes.
seega soovitan lisaks nendele joogaharjutustele sulle ka üht energeetilist harjutust, mis mind ja paljusid on aidanud.
seda nimetatakse kokkuvõtete tegemiseks.
soovitav on seda teha kuskil kitsas ruumis, et energiakookon oleks rohkem kokku surutud. eriti hea on, kui saad seal ümber põlvede võtta nii, et reied on vastu rinda surutud. aga selg peab võimalikult sirge ja otse üles suunatud olema.
siis katsu meenutada mõnda olukorda oma minevikust, katsu saada sellest hetkest selge pilt või tunne. ja siis hakka seda läbi hingama. kujutle, et su keha keskosast väljub nagu selline luua moodi kiirte kimp, millega sa pühid koos hingamisega selle olukorra läbi. vasakul õlalt pead paremale keerates ja sisse hingates tõmba sealt olukorrast tagasi kogu energia, mis sa sinna jätsid. sa ei pea täpsemalt mõtlema, katsu lihtsalt tekitada see tunne, et tõmbad energiat tagasi. ja paremalt vasakule välja hingates saada endast eemale kõik need energiakiud, mis teised sinusse selles olukorras jätsid. seda hingamist tuleks teha, kuni tunned, et see olukord ei tekita sinus enam mingeid emotsioone ega pingeid.
siis on sul sealt energia tagasi ja see olukord ei traumeeri sind enam.
sa ei pea ka enam kulutama energiat selle sündmuse blokeerimiseks.
asjad juhtuvad.
see on kogemus.
millest ülesaamine viib edasi.
püdemine aga neelab energiat täiega, lämmatab, halvab, teeb jõuetuks.
seda pole üldse vaja.
sul on täielik õigus elada oma elu.

kokkuvõtete tegemisega on hea alustada väga lihtsatest olukordadest. veel lihtsam on teha just möödunud päeva kokkuvõtteid. et õhtul vaatad oma päeva (tagurpidi) tagasi ja hingad olukorrad läbi.
sa võid teha kokkuvõtteid ka konkreetse isiku suhtes. kuid arvesta, et sel juhul see inimene kaob sinu elust. sul ei ole temaga enam mingeid siduvaid energiakiude. see on hea, kui tahad kellestki ebameeldivast oma elus lahti saada. sulle lähedaste inimeste suhtes tuleks aga olla mõõdukam.

kokkuvõtete tegemine ei pea olema kindla kohaga seotud. aga sul oleks palju parem häälestuda, kui sul oleks selleks eraldatud koht. sa lähed sinna ja see keskkond iseenesest aitab sul oma ülesandele keskenduda. samas on võimalik kokkuvõtteid teha ka käigu pealt. kui sulle meenub kõndides (kui sa liigud, siis liigub ka mõte) mingi pingeid tekitanud olukord, siis saad alati seisatuda ja rahulikult oma energia sealt tagasi hingata.
ma ise ja tuttavad on praktiseerinud kokkuvõtmist ka näiteks bussis -- sa ei pea hingates peaga suurelt vehkima, kui sul on juba kogemus ja tunne käes, siis piisab minimaalsest liikumisest.
ja kui sul ujub üles mingi tugev paanikahoog -- siis ükskõik mis asendis -- hinga, hinga, hinga!
hingamine on seda maailma kooshoidev ja loov tegevus. see on kõige selle alus. ja seetõttu sa saad oma energia tagasi hingata.
see on keeruline ja samas ülilihtne öelda -- sul tuleb oma energia tagasi taodelda koos selle hingamisega.

sõnade jõud

see on hea ettekanne ja mitu teemat, mis vääriks tähelepanu. eelkõige põhiline sõnum -- kuidas me sõnadega määrame maailma olema vähem elamisväärse.
(miks me seda teeme siis ometi?)

üks lugu on aga doktor P-st, kes paari lausega suutis muuta väikesel amputeeritud jalgadega tüdrukul tema igapäevased tüütud, kurnavad taastusravi harjutused tervet tema elu muutnud väljakutseks. need mõned sõnad andsid tema tegevusele tähenduse, andsid sädeme kogu eluks. paar lauset kõigest ja invaliidi asemel on meil inimene, kes elab täiega.

selline sädeme süütamine on tähelepanuväärne oskus.

räägin loo oma noorusest, olukorrast mis jäi tähenduslikuna meelde.
kunagi käisin ülikooli juures olevas kunstikabinetis. see oli peahoone keldris ja no ma ei pidanud ennast kellekski, aga tõmbas sinna. + kursavenna mõju. igal juhul see kulus mulle ära. igasugune tegevuslik enda väljendada püüdmine on niiehknii õige asi. seda peab.
aga see oli ka selline koosviibimise koht, kus sai niisama suhelda. et oli loengute vahel paus, siis põikasid sinna.
paar aastat hiljem peale kooli astusin sealt ühel päeval läbi, et inimesi taas näha ja suhelda. istusime siis taga nurgas vanade kunagi nikerdatud käetugede ja jalgadega diivanitel, tugitoolidel ja vestlesime niisama ja samal ajal suuremas ruumiosas üks tüüp kurnas inspiratsioonihoos söega alusele kinnitatud paberipinda. me jutlesime ja no silmanurgast tiksus teadvusse, et keegi määrib paberit. aga las mässab -- see tobe geeniuse periood on paratamatu mingi eaga kaasnev. tuleb teha ja teha ja teha... siis võibolla...
aga vot siis ühel hetkel see tüüp lõpetas. ja pöördus otse kunstikabineti juhataja poole, et tule ja ütle oma hinnang asja kohta.
ma kuidagi lõksusin tühikäigul, sest no suur paberipind oli sõega ära kaetud ja no mitte kuraditki ei osanud mu mõistus seal vaatamisväärset leida. oli piinlik tühimik hetkes.
aga Andrus tõusis
ja läks seda geniaalset vaimuplahvatust vaatama.
ta vaatas seda päris tükk aega.
me olime just hetk tagasi elavalt vestelnud ja oli mõnus seltskond ja selline melu üleval. ja nüüd me kõik lihtsalt ootasime.
Andrus vaatas eemalt, vaatas päris lähedalt ülalt diagonaalis alla.
ja siis osutas ühele kohale kogu sellles ülesodituses ja ütles: "see on päris huvitav".
kõik.
bah! mul oli hea hulk tuttavaid, kes oleks tüübi sel hetkel elusalt tuhastanud.
mõnuga. sarkasm on hästileviv nakkus.
aga üks inimene võttis vaevaks ja leidis kogu kaosest midagi märkimisväärset.
kui ma nüüd kirjutan, siis tunnen taaskord seda sangviini ja söe ja keldrikopituse lõhna, mis raamis seda hetke.
mäletan, et minu jaoks oli see täiesti ootamatu olukord. ja mõistmine. et vot nii on ka võimalik.
see meeldis mulle.
mahategemise asemel leida see vähimgi positiivne alge, millele teine inimene saaks oma enesekindlust edasi ehitada.

olen korduvalt oma elus üritanud teha midagi samaväärset.
mitte tappa ja maha teha, vaid näha ilusat alget. midagi, mis aitaks kedagi edasi. mis annnaks talle tunde, et ta üritas, ja sellel oli mõte. selles on edasiminek. olgu kasvõi vähim -- aga ikkagi see.

mõnikord see õnnestub.
mõnikord mitte.
mõnikord tahaks hoopis enamat, kui välja tuleb.
aga see on õige igal juhul.
see on väärt püüdlemist.

sa ei tahaks?

psühhoteraapilised lood

järjest sattunud lugudele, mis tunduvad, et mõjuksid hästi inimestele, kes raiskavad mõttetult energiat mineviku suhte pärast põdemisele.

kõigepealt sõnum prantslannalt inglise keeles:


totaalselt vabastav laul igasugustest jobudest lahtisaamiseks:


mehhiklannade viis minevikku üle parda heita: