Kuvatud on postitused sildiga mäng. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mäng. Kuva kõik postitused

reede, 28. november 2014

püsivus viib sihile

suled olid plaanis korralikult välja joonistada, aga ei saanud nii head tulemust, kui kavandi pliiatsijoonistusega. 2 õhtuga kaart ei ole hea tempo.

118 kaarti veel minna.




teisipäev, 25. november 2014

me oleme ühe eest väljas

usaldus on see jõud, mille varal on üles ehitatud inimtsivilisatsioon.
me oleme siin niikaugel mitte tänu imperaatoritele, mitte tänu võidukatele väejuhtidele, siniverelistele sugupuudele.
me oleme siin tänu lihtsatele inimestele.
kes on usaldanud teineteist.
alles siis on tulnud võimurid, ahnurid, egotõbised -- võtnud ja kasutanud seda usalduse vilja omal
äranägemisel. ja lasknud maailma seletada endale meeldivatesse värvidesse. aga seda ei oleks, kui neil poleks olnud võimalik röövida, varastada, välja petta inimeste usaldust.

inimajalugu tunneb võimsaid organisatsioone, mis on üles ehitatud eetilistele tõekspidamistele.
kuid ikka ja jälle on leidunud inimesi, kes on imbunud nendesse organisatsioonidesse ja kasutanud ära teiste usalduse ja tegutsenud oma isekatel motiividel.

ualdus on võimas jõud.
kuid väga raske on usaldada taas inimest, kes sinu usaldust on murdnud.

Muutujate nimi on mitmuses, sest nad hakkavad mitmuses tegutsema.
üksinda pole inimene võimeline hoomama kogu olukorda. tal peab olema keegi, kes näeb seda, mida tema ei suuda märgata. oskab kaasa mõelda, otsib koos sinuga lahendusi, on sinuga sama asja eest väljas, hingab sinuga samas rütmis.

- - -
selle pildi tegemiseks läks kaks pikka õhtut.
siin on palju, mida võiks teha teisiti, aga liiga palju kaarte ja kavandeid on veel teha.
Minimaalselt on siin olemas see joon, kuidas tahaksin kaardid kujundada.




laupäev, 22. november 2014

Minnalaskja

tänane pilt on minnalaskmisest.
sellele lähedane mõiste on järeleandmine.
"sa annad oma kiusatustele järele", "annad oma mugavusele järele".. ühesõnaga, sa lased asjadel minna oma vana sisseharjunud rada.
"sa annad järele nagu litapoeg!" - ütles don Juan Castanedale.
varasemates Castaneda raamatute tõlgetes oli selle mõiste erisuse tekitamiseks kasutatud sõna "indulgeerimine".
aga siia kõrvale tuleb kindlasti lisada "uute nägijate" poolt kujundatud sõjamehe meelelaadi üks häälestustest: "sa lased asjadel minna, neid ometi minna laskmata"
kõlab ju kui koaan?

see on häälestus: sõjamees on sündmustevoos teadvel osaline, ta jälgib. ta ei hulbi pinnapealsena sündmustega kaasa, ta näeb võimalusi, tajub neid vaimu dialoogina -- ta on valmis milleks iganes.
ja kui hetk on õige, siis ta tegutseb.

millal on õige hetk ümber telje pöörleval raskusel anda vastupidine pöörlemissuund?
alla tuhimise peal? loomulikult mitte.
sa ilmselt tead, et on üks hetk,
kus suuna muutmiseks
kulub vähim pingutus?


reede, 21. november 2014

taga rääkida

hakkan siia üles panema pilte projektist, millega üle kahe kuu tegelen.
teen lauamängu ÜTLE SEE VÄLJA on nimi.
need on kaardid, millel olevad laused loetakse üksteisele ette kas küsimuste või vastustena.
kaardil olevale lausele paneb küsija ette sõna MIKS.
inimene, kes talle peab vastama, valib enda käes olevatest kaartidest sobivama/soodsama ja ütleb selle lause välja alustades sõnaga SEST.
hetkel on mul 80 erineva läbitöötatusega pliiatsijoonistusena kavandit tehtu. arvan, et teen veel 20 -40 juurde ja siis on esimese versiooni maht koos.

olen mõnedele oma lähematele inimestele neid kaarte näidanud, aga mul on vaja hoopis enam tagasisidet.
tagasiside on motivaator. see ei ole esimene mäng, mida olen üritanud teha -- aga kõik need eelnevad on olnud ka enese väljendamise arendamise teemal. ka tagasiside andmine on eneseväljendumise arendamine.
ma võin siia kilomeetri veel otsa kirjutada, aga enamus siin maailmas ei jaksa pikki tekste lugeda.
selle asemel teen nüüd kaarte.

see konkreetne kaart on kaader kunagisest flash-animatsioonist, mis ma ühes reklaamiagentuuris töötades tegin. meil oli seal üks projektijuht, kes ütles siis, et ta tahaks seda pilti oma köögi seinale.
ma tol ajal olin jõudnud äratundmisele, et Modigliani oli üks kaasaegse kunsti suurtest -- ta lõi paljusid mõjutama jäänud häälestuse, ilma temata oleks midagi siin maailmas vähem.
konsumerismi pühakoja küünilis-asises õhkkonnas oli mu töökaaslane ainus, kes tundis ära, et ma olin selle tööga teinud kummarduse Modigliani ees. nüüd mul tuli see pilt meelde.

ma teen neid kaarte selle arvestusega, et neid saaks ka väikeste posteritena välja trükkida.
tekst ilmselt peaks siin väiksem olema. aga niikuinii teen selle pildi veidi ümber ja eks siis teiste kaartide peal lähevad need teksti suurused ja kujud paika. 120 kaardiga peaks selgemaks saama.

ma mitmeid kordi olen juba kirjutanud, miks väljaütlemine on oluline.


teisipäev, 29. jaanuar 2013

situatsioonide läbimängimine

-- hei, sul on nii halb figuur.
-- ma tean. aga see on sellest, et ma olen õnnetult armunud.
-- mine nüüd  - armunud olles ei söö keegi. elatakse ainult õhust ja armastusest!
-- ma kordan: ma olen ÕNNETULT armunud.



selliseid tekste loetakse muutujate grupis ette. selliseid tekste on miljon.
kes loevad?
loosi alusel valitud. aga ajapikku tekib ilmselt kellelgi ka isiklik soov öelda neid sõnu.
kes koostavad neid miljoneid tekste?
arva ära.

miks seda on vaja?
see võibolla pole parim näide, aga siit edasi saaksid inimesed grupis palju pingeid endast välja rääkida.
või hoopis vastupidi -- endasse sisse rääkida.
sest kui meil on teemaks enese muutmine, siis vaevalt et kõige tasaseks rääkimine kuhugi edasi viib.
pinge sunnib muutuma.
pigistab pasta tuubist välja.

. . .

kaks inimest seisvad keset ringi ja loevad teksi kordamööda ette.
mis siit edasi saab?
kas keegi räägib loo?
endast või kellestki tuttavast.
sellest, kuidas ta õnnetu armastuse pärast hävitas enda.
enestapp võib olla aega- ja head treenitust nõudev.
5 kilo toore kartuli ärasöömine pidi olema surmav.

. . .

mul täna kirjeldati veel ühte olukorda.
hea olukord. me isegi leidsime häid lauseid.
selles olukorras oli suur küsimus -- kuidas käituda selles nii, et mitte mõjuda isekana?
ma hetkel ei suuda seda dialoogina kirja panna.
äkki sina suudad?


pühapäev, 27. jaanuar 2013

nädala kokkuvõte

ajaliselt tagasi liikudes:

☼ eile mängisime kolmekesi Dixit-it. ostsin selle neljapäeval. põhjus lihtne -- joonistasin töö juures muid asju mõeldes ühe tegelase paberile. vana harjumus kooli päevilt.
sirgeldamine aitab fookuses püsida. seekord ei aidanud, sest kui olin tegelasele kaardi moodi raami ümber joonistanud, siis sain aru, et see on kaart Muutujate mängust. ma veel ei tea, kuidas täpselt, aga see oli ilmselgelt see, mis peab olema.

siis meenuski Dixit. mäng, kus visuaalne element on käivitaja. ma mõtlen tegevuste kaudu, seega sain järsku tungivalt aru, et mulle on seda mängida vaja. et Muutujate mängu selgemaks mõelda.
pealegi -- mind käivitab võistlusmoment: nüüd on mul selge tahtmine, et tahan kujunduse poolest midagi sama ägedat kui Dixit (õigemini -- veel ägedamat).

☼ "valged inimesed" -- REEDElt ära tulles oli pikem maa koos minna ja siis muu jutu seas rääkisin ühest töökohast, kust tulin kunagi omal soovil ära. ja kui toonane ülemus küsis, miks? -- siis pidin paljud põhjused ühte lausesse koondama ja nii ütlesingi: "ma ei näe selles töös arenguvõimalust". see oli väga õige lause -- minult oodati etteantu teostamist ja millegi omapoolse väljapakkumine oli üldjuhul segav müra.
selle jutu lõpetuseks pidin möönma, et mu praegune töökoht pakub mulle selles mõttes palju ja mõnikord ka ootamatuid arenguvõimalusi.
siis mu kaaslane ohkaski, et küll mõnel veab. et on selliseid "valgeid inimesi", kes teevad tööd, mis neile meeldib.
mis mõttes?
selle põhimõtte pärast olin pikalt töötu. käisin töövestlustel, ühes konkursis, kus pääsesin 6 väljavalitu hulka, öeldi, et need 6 valiti ligi sajast kandideerinust. ühte kohta taheti pärast proovitöö tegemist mind päevapealt, aga siis jooksid mitmed märgid ja ma sain aru, et olen istumas mängurongile, mis kütab mööda ühte ja sama ringi väga kitsal põrandal.
mis tahan öelda -- meil on valikud.
me ei ole sunnitud hüppama esimesele liikuvale rongile. on hulk tegelasi, kes lähtuvad sellest, et inimesed tahavadki olla lüpsilehmad, et neil ei ole vaja oma elus kuhugi edasi liikuda, avastada, areneda, avaneda.
istu oma konveieri taga ja ole õnnelik, et sul seegi on.
vat ei istu!

ja refräänina kordan ikka ja jälle seda: Muutujad saab olema organisatsioon, mille raames inimesed saavad endale leida ja luua tegevused, mis neid elatavad ja pakuvad samas enese mõistmise, arengu ja eneseteostuse võimaluse. sest see on meie Üks ja Ainus elu. ja meil on õigus elada seda täiega.

☼ portaalist:
mul hetkel ei ole jaksu. kättevõtmise asi: tean, mis seal peab olema, tean, kuidas teha, kujunduse osas on ports kavandeid sisse skännitud ja ma tean, millise kujundikeelega on vaja edasi minna.
aga mul hetkel ei ole jaksu.

☼ mõisted.
oli intensiivne kirjavahetuse periood ühe inimesega, mille käigus ma pidin mitmel korral selgitama, mida ma konkreetse mõiste all mõistan.
kolmapäeval kõndisin tööle ja lõi selge pilt ette, et pean hakkama iga päev ühe mõiste lahti kirjutama, et siis paari nädala pärast oleks see asi tehtud lõpuks ometi. (mul on palju asju tolteekide sõnavarast üle võetud, olen seetõttu suhelnud Castaneda taustaga inimestega -- meil on sõnavara ühine. asjaga mitte kursis inimesele ma võin öelda näiteks sõna "taotlus" ja tal on see kõigest sõna. aga castanedade jaoks on see suure tähendusväljaga mõiste, mida paari lausega on võimatu kirjeldada)

ja sain ka selgeks, et esimene mõiste, millest alustada, on INERTSUS.
mõistet Terre Inertia olen aastate jooksul ammu juba kasutanud. ma tahan, et see mõiste hakkaks tööle.
novot.
ja seal tööle minnes oli mul ka selge arusaam, mis peaks esimene lause olema:
"Olen juba pikka aega olnud selles häälestuses, et hakkan Inertsusest kirjutama."
(kui kaua sinul läheb tavaliselt asja otsustamisest asja ärategemiseni? aasta? paar kuud? igavik?)

☼ ma enam ei kasuta tekstides inimeste nimesid. mõtlesin, et see loob intiimsema õhkkonna. aitab kaasa Läheduse (mõistete esimese nädala lõpu mõiste) loomisele. Solidaarsuse tunde tekkimisele.
eksisin.

☼ väljavõtted sellest kirjavahetusest (reaalse inimesega suheldes on hoopis parem asju sõnastada):

mis see uus peaks tulema -- see tuleks veel sõnastada.

ma võin kirjeldada kilde sellest:
muutujad peaksid olema omavahel ühtsemas häälestuses.
sul peab olema omavaheline usaldus.
sa pead teadma, et keegi ei aja oma isiklikku "äriprojekti" teiste heatahtlikku suhtumist ära kasutades (pikk jutt näidetega ajaloost) ja -- sellega kogu üritust põhja lastes.

ma kunagi nooruses kohtusin bahaidega -- sain telesse kokkuleppe, et teeme erinevate vaimsete traditsioonide esindajatega saated. kolm saadet tegime, said juhatuse kinnituse, et lähevad eetrisse. aga ei läinud -- aastaid hiljem sain teada, et saatekava koostaja oli ühest usulahust ja kaotas sellise "konkurentide" asja lihtsalt kuhugi.
savi.
igatahes oli minu jaoks see hea ettekääne suhelda selliste inimestega, kellega mul muidu poleks olnud võimalust ja põhjust suhelda. (ja lõpuks jõudsin ühe nägijani, kes aastaid sealt edasi oli mu vaimse arengu keskne kuju)

ühed neist, kellega kohtusin, olid bahaid.
nendega suhtlemisest sain eluks ajaks süüteküünla.
meid oli kümmekond inimest ringis ja meie suhtlemine oli tähelepanuväärne.
iga inimest, kes rääkis, kuulasid teised täieliku tähelepanu ja osavõtlikkusega. ma olin täiesti võõraste inimeste keskel ja ma tundsin ennast kõrgendatud tähelepanus olevana.
ja see mõjus nii, et kui ma rääkisin, siis ma püüdsin võimalikult arusaadavalt ja tõhusalt oma mõtet edasi anda.
saad aru?
see ei olnud small talk. iga su lauset kuulati täie tähelepanuga. seetõttu sa hakkasid oma mõtet hoopis korrektsemalt väljendama. rääkisid olulisest, küsisid neilt üle, kas sa said neist õigesti aru.
kogu see kõrgendatud tähelepanu olukord oli loodud lihtsalt sellega, et nad lasid sul oma laused lõpetada. küsisid täpsustusi. see õhkkond.
pärast sain teada, et neil on reeglid, mida nad inimestega suheldes peavad järgima.
astmeliselt. algul järgid kümmekonda reeglit. ja kõrgemas astmes oli mingi üle 300 vist... peaks uurima, see kindlasti kuskil kirjas. igatahes, mulle siiani kumab see -- ma tahaks seda veel.
/ - - - /

see tähendab, et muutujatel on mingid praktikad, mida nad peaksid läbima õigesse häälestusse saamiseks. olen mõned kirja pannud Muutujate blogi menüüsse.
käskiva kõneviisi vältimine, telegrammstiili vältimine, enese peatamise tehnika...
sealt on puudu üldistamise ja hinnagute andmise tekst (see on mahukas ja keeruline)... või see on siiski kuskil?
igatahes on see praktika, mida olen aastaid kasutanud.
see on oluline -- ma ei anna inimestele hinnanguid ja ei tegele nendega täpselt sinnamaani, kuhu nad mul tulla lasevad. lähtun sellest infost, mis nad mulle annavad.
ja ei räägi kedagi taga. punkt.

selles "Vägivallatus suhtlemises" on häid näiteid. aga Rosenbergi süsteemist tuleks kõvasti edasi minna.

ok, ma ei jaksa niikuinii kogu teemat hõlmata. ja see on alles esimene punkt teemast -- milline peaks olema Muutujate organisatsioon. ja kuidas need mängureeglid peaksid kajastuma portaalis.
/ - - - /

☼ mägureeglid.
jõuan tagasi algusse -- mängu juurde.
sest Muutujate kindlalt üks eripära peab olema, et puudub heirarhia, puudub struktuur -- kõike hoiab käigus ja arenemises Mängureeglitest lähtumine.

ja need tuleb saada sõnastatud nii, et neid kuulataks täie tähelepanuga.

neljapäev, 10. jaanuar 2013

välja ütlemise mäng

mäng on mõeldud Muutujate grupipraktikas kasutamiseks.

eesmärk on osalejate väljendusoskuse arendamine, nende enesepildi ümberprogrammeerimine.

eelduseks on mõistmine, et me jutustame endale oma maailma, oma enesehinnagu, oma toimidajulguse läbi VÄLJA ÖELDUD lausete.
need laused on kelleltki üle võetud, kohandatud või ka enda loodud. väga vähesed koguvad neid teadlikult, saavad aru teema olulisusest.
Grupi mõte on praktiseerida välja ütlemist:
  • et olla ette valmistatud ettenägematutes olukordades käitumiseks.
  • omada kogemust väga erinevatest käitumisstrateegiatest ja hoopis suuremat hulka ideid, kuidas suhtlusolukorda loovalt juhtida.
  • saada fluidaalsemaks, olla mitte ette arvatav. see tähendab -- muutuda mittemanipuleeritavaks.
  • et ennast ümber kodeerida, muuta enesehinnangut, suhtumist teistesse, kogu oma maailmast ettekujutust
  • saada enesekindlamaks
  • õppida olukordi hindama
  • kodeerida ennast ümber

on kaks pakki tekstidega sedeleid:
  • ühes pakis on Pöördumised -- küsimused, partneri kohta käivad isiklikud väited, korraldused
  • teises pakis Tagasilaused -- vastused, udutamised, kompromissi pakkumised...
variandid:

  1. osalejate ringi sisse tulevad 2 inimest ja hakkavad selge häälega, kõigile arusaadavalt (seda on meil kõigil vaja treenida) ette lugema kindlas järjekorras paigutatud sedeleid -- kogu dialoog on paigas, nad esitavad etteantud rolle:

    A: "SUL ON HALB HINGEÕHK"B: "MA SAAN ARU, ET SA OLED OTSEKOHENE INIMENE"

    A: "JAH, MA TAHAN ET SA SAAKSID ARU, ET SINU HALVA HINGEÕHU TÕTTU EI OLE MEELDIV SINUGA SUHELDA."

    B: "MULLE POLE KUNAGI KEEGI MIDAGI SELLIST ÜTELNUD."


    A: "SEST INIMESTEL ON PIINLIK SEDA SULLE ÖELDA. NAD LIHTSALT HOIAVAD SINUST EEMALE. KUI SA TAHAD, ET INIMESED TAHAKSID SINUGA SUHELDA, SIIS SA PEAD MIDAGI OMA HINGEÕHUGA ETTE VÕTMA."

    B: "OSKAD SA MULLE NÕU ANDA?"


    A: "MUUTUJATE BLOGIS ON OILPULLINGU KOHTA JUTT"

    http://muutujad.blogspot.com/2012/04/oilpulling-oliga-murgid-kehast-valja.html

    selliselt etteantud tekstidega lugemine annaks inimestel võimaluse sümboolselt samastuda mingi oma minevikusündmusega ja vabastada sellega seotud pinge.

    annaks inimestele arusaamise, et nad ei pea samastuma oma rolliga. et roll on eraldi asi ja nende ego on eraldi asi ja tegelikult on need vaid woodoo-nukud, mille puhul me tahame uskuda, et nende torkimine kahjustab meid ennast.
    see on ainult meie ettekujutuses kinni. kui me saame esineda meiega mittekattuvas rollis (näiteks naisterahvas loeb meesterahvale määratud teksti), siis me saame reaalse kogemuse, kus me ei ole oma rolliga -- ja oma enesepildiga -- seotud.
  2. samamoodi saab teha ringis kahe inimesega suhtlemise, aga kummalgi on suvaliselt segatud pakk ja nad loevad kordamööda oma tekste ette.

    see võib päris lõbusaks minna.
    loomulikult on siin heade tekstide olemasolu ja juurdeloomine -- mis loodan, et hakkab spontaanselt grupikogunemiste käigus tekkima -- st. et me hakkame üha rohkem ja paremaid tekste looma.
    kujutan ette, et mõnel võib see harrastuseks muutuda -- kalastada igapäevasest suhtlemisest uusi, omapäraseid suhtlemisfraase.
  3. esimesed 2 ei ole tegelikult mängud (aga loodan, et nende praktiseerimise käigus saadakse inspiratsiooni uute mängude loomiseks).



    see variant on mäng:
    need tekstikaardid on kaardipakina. mingi tuntud kaardimängu stiilis.
    mängijatele jagatakse näit. 6 kaarti.
    esimene mängija käib välja Pöörduva kaardi ja loeb selge häälega ette.
    temast järgmine peab leidma sellele sobiva (kas äkki kasutada sümboleid sobivate paaride tähistamiseks) Tagasilause.
    kui ei leia, võtab välja käidud kaardi üles. ja siis saab temast järgnev isik kaardi välja käia.
- - -
Tagasilausete näited:

MA JÄÄN VASTUSE VÕLGU. MUL PUUDUB SELLE KOHTA KOGEMUS.

POLE MINU ASI KELLESTKI MIDAGI ARVATA.

MA SAAN ARU, ET SULLE MEELDIB KÜSIMUSI ESITADA?

KUI MA TEAKSIN ÕIGEID VASTUSEID, OLEKSIN KUSKIL MUJAL.

MA EI SAA SELLEGA NÕUS OLLA. MA SAAN SELLEST TEISITI ARU.

KAS SA SAAKSID SEDA ÖELDA UUESTI?
JA NIIMOODI, ET MA EI TUNNEKS ENNAST RÜNNATAVANA.

- - -
valik Pöördumise lausetest:


Sa näed lipakas välja. Väljas on külm ja sa lähed seelikuga välja.

Kas sa ise ei saa aru, et sa oma vingumisega teistele närvi käid?

Ära kössita nagu vanaema teki sees!! Kuidas sa saad nimodi lugeda.

Mõtle ise ka natuke! Miks sa koguaeg teiste käest küsid.

Mis see sinu asi on, kuhu ma lähen.

Kas sul endal ei ole piinlik nimodi riides käia? Mõni vaatab, et oled nagu lastekodu laps, kes paneb kõik ilusad asjad selga mis tal on.

Kuidas sa saad nii räpakas olla?

Jälle sa jätsid nõud pesemata. Kogaeg peab sinu järelt koristama.

Muide sa pole mulle ikka veel oma völga maksnud. Saan ma sind veel usaldada?

Mis tähendab „jätke mind rahule“? Kuidas nii käitutakse oma kolleegidega?

No mul ei ole ju mõtet rääkida, sa ei saa aru.
- Kas sa pead mind idioodiks või?

Sa oled nii eluvõõras. Kuidas sa üldse elus hakkama kavatsed saada?

Ära käi küürus!

Sul on iga asja peale nina vingus, kui miski ei meeldi.

Sa oled mulle vastik! Katsu et sa kaod. Tagasi pole vaja tulla.

Sa oled enesekeskne.

Need kingad ei sobi ju selle pluusiga üldse. Kuidas sa julged nimodi välja minna?

Vaata millised su küüned on. Kas sa lõikadka neid kunagi?

Su töö oli väga lohakas. See on kindlasti kiiruga kokku kirjutatud.

"Tehke ikka korralik joonis! Töös joonistasite ka mulle mingid karvakerad!"

Sinu mõtlemisvõime on null!!!

Tee oma suu lahti kui sa midagi räägid, mitte ära podise habemesse!

Tahad välismaale elama minna või?- nohh, hakka siis kohe astuma, äkki jõuad homseks kohale.

Sa ei oska üldse suusatada, kuidas sa nii koba oled!!

Sa mängid jälle mingeid totraid arvutimänge. Kujutad sa ette, kas sinu eakaaslased ka koguaeg mängivad?- ei usu küll hästi.