madrus

Mart on mulle rääkinud kaks lugu endiste aegade madruste teemal.

esimene on seotud kuldse kõrvarõngaga.
sellel oli selge tähendus.
madruse elu võib lõppeda mõnel tormisel ööl.
ja tema keha võib uhutuna jääda võõrasse randa.
kõrvarõngas oli tolle aja inimestele teada kui matuseraha.
inimene, kes mattis madruse keha pühitsetud mulda, sai tasutud selle kuldse kõrvarõngaga.

teine lugu on seotud sõnaga "pommima".
pomm oli madrus, kellel ei olnud oma laeva.
töötu madrus.
kõrts oli noil aegadel põhiline koht, kus laevadele värvati meeskondi.
kus olles oli sul lootus saada tööd.
ja mida sa tegid seal, paljas püksitagumik?

et see laevata olek oli kõigile meestele tuttav, siis kehtis ka kirjutamata reegel, et meremeeste kohus oli pommile kortlitäis viina välja teha.