selle esimese kaardipaki tegemine võtab rohkem aega kui eeldasin.
sest ma muutun.
sest ma mõtlen sellele tundele, mida inimesed mängimisest võiksid saada.
millist tunnet ma ise tahaks. ja seda nüüd iga kaardi tegemisel. mõned kaardid muutuvad tegemise käigus praktiliselt täiesti. laused muutuvad päris palju.
mu arusaam mängust on muutunud. mingi aeg tagasi tahtsin teha ainult inspireerivate tekstidega kaarte ja negatiivse, lõhkuva sõnumiga kaardid välja jätta.
(järgmises kaardipakk tuleb midagi täiesti teist, ma arvan, et vaim leiab selle teostamiseks mulle võimaluse, see on põnev)
nüüd olen seda meelt, et osad siiski jäävad.
sest mõnikord on vaja lõhkuda, et ehitada ilusam.
sest mõnikord on vaja peaga vastu seina joosta, et mõista, et ma olen isekas.
inimesesse kinnistuvad paremini mõtted, mida ta valjusti üle kordab.
lisaks muude ajupiirkondadega on tema aju kuulmiskeskus samuti reaalselt stimuleeritud.
ja ma kindlasti tahan, et lause ütlemiseks oleks valida erinevad emotsionaalsed häälestused.
sest sellega kaasatakse veelgi rohkem ajuosasid, -piirkondi.
mida rohkem aju piirkondi hõivatud, seda tugevam jälg meisse jääb.
üht ja sama kaarti saab välja öelda erineva tundelaenguga:
neutraalselt,
valju sosinaga,
õnnetult,
ründavalt,
paatoslikult,
eneseirooniliselt,
teatraalselt(veiderdades),
siiralt/empaatiaga,
...
vastavalt saab siis ka erineva arvu lisapunkte.
(neutraalne 0 ja siiras maksimum lisapunkte)
(mängijad saavad mängu alguses muuta, kui palju punkte antakse)
"ma proovin seda küsimust öelda nüüd sarkastiliselt:
"miks mu jalad on karvased?" "
.. ja teised mängijad hindavad, kas tal see õnnestus või jäi sealt midagi puudu (mõni punkt maha).
sama emotsiooni ei tohiks järgneva kolme kaardi lause väljaütlemisel enam kasutada.
mis see annab?
ma usun, et sellel mängimisel saab olema järelmõju meie igapäevasesse ellu
(ma olen ise enda peal paari väljaütlemisega seotud praktika mõju selgelt kogenud. ma usun sellesse)
1. peatumine.
eriti pingelistes olukordades me muutume stereotüüpseteks. me poksime.
lause - vastulause. solvang - vastusolvang. etteheide - kogu mineviku aluspesu väljakiskumine ja poris (et ikka oleks!) mustaks trampimine.
mängus aga on sul valida vastamiseks mitu kaarti.
sa ei vasta kohe. sa valid. sa teadvustad, et sul on valik.
et sa ei pea esimese ettejuhtuva lause kiirtulistades välja paiskama.
mängimisest on sinusse jäänud MÕISTMINE, et vastata saab mitut moodi.
sa peatud.
sa valid.
sa mõtled, millise intonatsiooniga seda öelda.
pausi tegemise oskus on suur oskus.
2. uued lausemustrid.
sa saad mänguga 96 uut lauseideed ja nende mängulise kasutamise oskuse.
sa saad oma paroolid, oma tüüpreaktsioonid asendada uutega.
sa vabaned oma vana mina kitsast karbist.
oma loetavusest ("oh, ma tean küll, mis ta selle peale ütleks. pole mõtet üritada.")
kurat aetakse betsebuliga välja.
ja teisalt on sul olukordades, millele sa ei oskaks reageerida, nüüd olemas puusalt tulistamiseks arsenal. paroolid, millesse ei pea tõsiselt suhtuma.
3. mängulisem ellu suhtumine.
- - -
minu unistustes saab sellest mängust enese muutmise vahend.
sa muudad oma kõneviisi.
seda, kuidas sa maailma endale räägid.
mängeldes -
sest see on teadvusse pääsemise salauks.
sest ma muutun.
sest ma mõtlen sellele tundele, mida inimesed mängimisest võiksid saada.
millist tunnet ma ise tahaks. ja seda nüüd iga kaardi tegemisel. mõned kaardid muutuvad tegemise käigus praktiliselt täiesti. laused muutuvad päris palju.
mu arusaam mängust on muutunud. mingi aeg tagasi tahtsin teha ainult inspireerivate tekstidega kaarte ja negatiivse, lõhkuva sõnumiga kaardid välja jätta.
(järgmises kaardipakk tuleb midagi täiesti teist, ma arvan, et vaim leiab selle teostamiseks mulle võimaluse, see on põnev)
nüüd olen seda meelt, et osad siiski jäävad.
sest mõnikord on vaja lõhkuda, et ehitada ilusam.
sest mõnikord on vaja peaga vastu seina joosta, et mõista, et ma olen isekas.
inimesesse kinnistuvad paremini mõtted, mida ta valjusti üle kordab.
lisaks muude ajupiirkondadega on tema aju kuulmiskeskus samuti reaalselt stimuleeritud.
ja ma kindlasti tahan, et lause ütlemiseks oleks valida erinevad emotsionaalsed häälestused.
sest sellega kaasatakse veelgi rohkem ajuosasid, -piirkondi.
mida rohkem aju piirkondi hõivatud, seda tugevam jälg meisse jääb.
üht ja sama kaarti saab välja öelda erineva tundelaenguga:
neutraalselt,
valju sosinaga,
õnnetult,
ründavalt,
paatoslikult,
eneseirooniliselt,
teatraalselt(veiderdades),
siiralt/empaatiaga,
...
vastavalt saab siis ka erineva arvu lisapunkte.
(neutraalne 0 ja siiras maksimum lisapunkte)
(mängijad saavad mängu alguses muuta, kui palju punkte antakse)
"ma proovin seda küsimust öelda nüüd sarkastiliselt:
"miks mu jalad on karvased?" "
.. ja teised mängijad hindavad, kas tal see õnnestus või jäi sealt midagi puudu (mõni punkt maha).
sama emotsiooni ei tohiks järgneva kolme kaardi lause väljaütlemisel enam kasutada.
mis see annab?
ma usun, et sellel mängimisel saab olema järelmõju meie igapäevasesse ellu
(ma olen ise enda peal paari väljaütlemisega seotud praktika mõju selgelt kogenud. ma usun sellesse)
1. peatumine.
eriti pingelistes olukordades me muutume stereotüüpseteks. me poksime.
lause - vastulause. solvang - vastusolvang. etteheide - kogu mineviku aluspesu väljakiskumine ja poris (et ikka oleks!) mustaks trampimine.
mängus aga on sul valida vastamiseks mitu kaarti.
sa ei vasta kohe. sa valid. sa teadvustad, et sul on valik.
et sa ei pea esimese ettejuhtuva lause kiirtulistades välja paiskama.
mängimisest on sinusse jäänud MÕISTMINE, et vastata saab mitut moodi.
sa peatud.
sa valid.
sa mõtled, millise intonatsiooniga seda öelda.
pausi tegemise oskus on suur oskus.
2. uued lausemustrid.
sa saad mänguga 96 uut lauseideed ja nende mängulise kasutamise oskuse.
sa saad oma paroolid, oma tüüpreaktsioonid asendada uutega.
sa vabaned oma vana mina kitsast karbist.
oma loetavusest ("oh, ma tean küll, mis ta selle peale ütleks. pole mõtet üritada.")
kurat aetakse betsebuliga välja.
ja teisalt on sul olukordades, millele sa ei oskaks reageerida, nüüd olemas puusalt tulistamiseks arsenal. paroolid, millesse ei pea tõsiselt suhtuma.
3. mängulisem ellu suhtumine.
- - -
minu unistustes saab sellest mängust enese muutmise vahend.
sa muudad oma kõneviisi.
seda, kuidas sa maailma endale räägid.
mängeldes -
sest see on teadvusse pääsemise salauks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar