eile oli selline kena päev, kus sündmused olid õiges suunas polariseerunud.
niikuinii oled ise ka märganud, et mingitel päevadel on suht mõttetu üritada asju ära teha, sest pole õiged lained ja mõnikord on kohe terve päev, kus liigud läbi sündmuste ja probleemide nagu õlitatult.
mul eile õnnestus kaks probleemi, mida ma täpselt ei teadnud, kuidas -- ja tööde käigus tekkinud üks probleem, millest mul polnud aimugi -- niimoodi sujuvalt lahendada. see viimane lahendus oli küll täiesti nagu kellegi kingitus. ma poleks uskunud, et mul nii ilmekalt veab.
ja kui sa selgelt tunned, et oled sündmuste laineharjal, siis tuleb seda kasutada.
niisiis pärast trenni mul oli veidi nõutu hetk, sest mul oli mitu tundi aega üle. võimaluste kuhja alt ujus järsku välja mõte, et raamatukogu on siinsamas ja astuks sealt läbi, et äkki on Eliade "Doktor Honigbergeri saladus" seal saadaval. see on raamatuke, mida hea tuttav soovitas ja mida olen nii 3 kuud asjatult kuskilt kätte saada üritanud.
ja see oligi olemas.
siis kohe tekkis tunne, et mul on kodus veel mitu raamatut pooleli ja plaanis ja üldse pole sellist praktiliste tehnikate teemat. tahtsin juba mööduva raamatukogu töötaja poole pöörduda, aga siis proovisin veel laineharjal olla ja liikusin psühholoogia ja vaimuvalla riiuli poole. paar raamatut, mis võtsin, olid targutamist täis kirjutatud. tead küll, sellised "nüüd ma kirjutan raamatu, see peaks müüma" vaimus asjad.
ja siis sattus näppu Roger-Pol Droit "101 argifilosoofia harjutust". põgus lugemine andis kohe tunde, et siin on ideid.
hõivasin.
et oli ikka veel aega, siis pärast linna peal tiirutamist leidsin lõpuks Tornide väljakul kena pargipingi ja uurisin raamatut lähemalt.
esimene harjutus oli "Hüüda iseennast".
et rahvast lähimas ümbruses polnud ja mürafoon päris tugev, siis hakkasin harjutama. seal on pikem selgitus, kuidas seda teha ja millised kaasmõjud ja muljed võivad tekkida. ja kestuseks oli pakutud umbes 20 minutit.
täitsa lõbus.
mitmed seal välja pakutud harjutused on midagi, mida olen juba teinud, nagu pimeduses kõndimine, paastumine, naeratamine ükskõik kellele... väga palju on seal selliseid asju, mida castaneda liinis mittetegemiseks nimetatakse.
aga oluline on selle raamatu häälestus. ma usun, et saan sealt inspiratsiooni.
niikuinii oled ise ka märganud, et mingitel päevadel on suht mõttetu üritada asju ära teha, sest pole õiged lained ja mõnikord on kohe terve päev, kus liigud läbi sündmuste ja probleemide nagu õlitatult.
mul eile õnnestus kaks probleemi, mida ma täpselt ei teadnud, kuidas -- ja tööde käigus tekkinud üks probleem, millest mul polnud aimugi -- niimoodi sujuvalt lahendada. see viimane lahendus oli küll täiesti nagu kellegi kingitus. ma poleks uskunud, et mul nii ilmekalt veab.
ja kui sa selgelt tunned, et oled sündmuste laineharjal, siis tuleb seda kasutada.
niisiis pärast trenni mul oli veidi nõutu hetk, sest mul oli mitu tundi aega üle. võimaluste kuhja alt ujus järsku välja mõte, et raamatukogu on siinsamas ja astuks sealt läbi, et äkki on Eliade "Doktor Honigbergeri saladus" seal saadaval. see on raamatuke, mida hea tuttav soovitas ja mida olen nii 3 kuud asjatult kuskilt kätte saada üritanud.
ja see oligi olemas.
siis kohe tekkis tunne, et mul on kodus veel mitu raamatut pooleli ja plaanis ja üldse pole sellist praktiliste tehnikate teemat. tahtsin juba mööduva raamatukogu töötaja poole pöörduda, aga siis proovisin veel laineharjal olla ja liikusin psühholoogia ja vaimuvalla riiuli poole. paar raamatut, mis võtsin, olid targutamist täis kirjutatud. tead küll, sellised "nüüd ma kirjutan raamatu, see peaks müüma" vaimus asjad.
ja siis sattus näppu Roger-Pol Droit "101 argifilosoofia harjutust". põgus lugemine andis kohe tunde, et siin on ideid.
hõivasin.
et oli ikka veel aega, siis pärast linna peal tiirutamist leidsin lõpuks Tornide väljakul kena pargipingi ja uurisin raamatut lähemalt.
esimene harjutus oli "Hüüda iseennast".
et rahvast lähimas ümbruses polnud ja mürafoon päris tugev, siis hakkasin harjutama. seal on pikem selgitus, kuidas seda teha ja millised kaasmõjud ja muljed võivad tekkida. ja kestuseks oli pakutud umbes 20 minutit.
täitsa lõbus.
mitmed seal välja pakutud harjutused on midagi, mida olen juba teinud, nagu pimeduses kõndimine, paastumine, naeratamine ükskõik kellele... väga palju on seal selliseid asju, mida castaneda liinis mittetegemiseks nimetatakse.
aga oluline on selle raamatu häälestus. ma usun, et saan sealt inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar