tegevuste piirkonnad

kui Muutujate asunduste planeerimisel peaks lähtuma eristatud piirkondade põhimõttest:

üks kesksemaid oleks kindlasti tegevuste piirkond. ala kus tegeletakse ühiste ettevõtmistega, kus on töötoad, harjutusruumid, suuremate kogunemiste saal, füüsiliste mängude ja takistusribade ala, bassein...

eelkõige laste jaoks peaks olema täiesti omaette loomadega tegelemise piirkond.
nägin hiljuti Animal planeti kanalil pügmee kitse tutvustavat saatelõiku.
lahe tegelane.
ja seal võiks olla veel ponisid ja koeri ja kasse otseloomulikult.
lapsed, kes on kasvanud koos loomadega, oskavad teistest hoolida.

omaette ala oleks kahtlemata köögivilja- ja viljapuuaiad, kasvuhooned.

puhkuse piirkondades peaks kehtima valjematest häältest hoidumise kokkulepe.

kujutan ette, et seal on hooneid, kus elatakse üheskoos kloostri põhimõttel, et sellistes hoonetes on väikesed isiklikud toad ja suur kaminaruum, kus saaks raamatuid lugeda, vestelda.
sellised hooneid peaks olema hulgim, et sarnase meelelaadiga inimesed saaksid valida, kus ja kellega koos ruume jagada.
nende ehitamisel peaks lähtuma moodulpõhimõttest -- et kui mingisse kooslusse tahab rohkem inimesi liituda, siis on lihtne neile eluruume juurde ehitada.

kindlasti oleks piirkonnad, kus inimesed elavad koos perekondadena.

teistest eraldi oleks põdemispiirkonnad.
ma ei tea, kas noviitsidel peaks olema oma piirkond. seda ei saa reaalse praktilise kogemuseta paika panna.
tunne on, et osade inimeste jaoks on vaja katseperioodi. sellist aega, kus ta töötab oma isiksuse häälestamisega, vanadest pingetest ja harjumustest lahtisaamisega.

ja kuskil eemal metsas võiks olla eraklad.


oluline on see, et inimestel oleks vabadus liikuda oma asumisega.

ja seda mitte ainult ühe asunduse piires.
oletame, et ta tahab liituda koostööprojektiga Hispaanias ja seal on ees juba inimesi, kellega ta enne on koos mingeid projekte teinud ja nad teavad ja usaldavad teda.
ja tal on vabadus sinna mingiks ajaks elama minna.

kujutan, et kogu see süsteem hakkab veelgi huvitavamalt toimima -- kui inimesed teevad asju mitte kohustuse, vaid hea tunde pärast -- siis vaim saab vabaks ja loob.

oluline on see, et selline kooslus on säästlik. suur osa toiduaineist kasvatatakse kohapeal. saagi koristamist ja hooldust tehakse üheskoos. kui kõik panustavad sellesse, siis kulub igal inimesel selleks tööks minimaalne aeg. kuhugi kaugemale sõidud planeeritakse ette. sõiduvahendid on hoopis otstarbekamalt kasutuses.
muud töövahendid samuti.

laste koolitamises saavad kõik osaleda. laste endi suhtlusringkond on tohutult avaram, nad õpivad varakult iseseisvalt tegutsema, saavad osaleda kogukonna tegemistes -- olgu see saagi koristus, loomade hooldamine, seadmete ehitamine, ehitustöö... mis iganes. nad saavad suure kogemustepagasi.
neist sirguvad hakkajad inimesed.